Proloog
Reisida, välismaal elada, töötada ja niisama seigelda olen elus ikka jõudnud. Ma olen seikade käigus päris hästi selgeks saanud, kuhu kuulub minu süda. Lühidalt sinnasamma, kuhu juuredki. Siiski - väikesed olemised tuntud radadest eemal on mulle tarvilikuid samamoodi nagu näiteks õhk. Erasmusega välistudengiks või välispraktikale mineku mõtteid mõlgutasin juba ülikooliaegadel. Paraku oli noore daami elu niigi seiklusi ning töid täis, et tagatippu veel pikaks ajaks välismaale sõitmiseks ei jätkunud huvi ega aega.
Nüüd, olles end usaldnud kutsehariduse praktiliste tarkuste meelevalda, tundus välismaal lisakogemuste omandamine juba vaat et möödapääsmatu. Kuna varasemalt ei jõudnud ma selleni, et Eramuse süsteemiga end liiga tuttavaks teha, siis ei teadnud, mida oodata kogu asjade korraldusprotsessist. Pean siinkohal ütlema, et Haapsalu Kutseharidusekeskuse välisõppde koordinaator Heli tegi kogu protsessi põhimõtteliselt ühe e-kirjaga selgeks ja edasine on tänaseks juba ajalugu.
Mul on vanust ja ilmatarkust (enda arvates) juba omajagu, seega otsustasin, et jätan kooli poolt välja pakutud parnterite praktikakohad teistele soovijatele. Võtsin välja ühe oma lemmik seikluskaaslase - Google mapsi - ning hakkasin maakera skännima. Kuhu minna? Mis mind rõõmustaks?
Olen alati olnud suur saareelu sõber. Enamasti kivised Vahemeresaared on nähtud ning taimesõbrana olin millegi veidi lopsakama otsinguil. Nii jäigi mulle silma, et keset Atlandit on ju terve avastamata saarestik - Assoorid! Zoomisin veidi mapsis ringi ja otsisin turismi ja tuuridega tegelevaid ettevõtteid. Tagantjärele oskan öelda, et neid on Assooridel omajagu ja enamik neist on mega toredad ja praktikante voolab siia kokku pea samapalju kui Atlandilt ookeaniplastikut.
Leidsin ettevõtte nimega the Naturalist. Nad tegelevad turismiga selleks, et rahastada mereloomade ja süvaookeaniga seotud teadustööd. Ookeaniloomade uurimine ja nende näitamine turistidele käib käsikäes. Lisaks ka tuurid mandril, koos väikese taimeavastusvimka ja looduses kokkamisega. Ühesõnaga - ideaalne!
Saatsin Naturalistile lihtsalt meili, kus kirjeldasin lühidalt ennast ja oma kogemusi/oskusi/soove ning jäin ootele. Üllatuseks sain vastuse juba mõned tunnid hiljem - nendepooilne huvi minu vastu on olemas, selgitagu ma vaid välja, et millal ma tulla saan. Kuigi tavapärane Eramuse välisprakitka võiks olla ca 30 päeva, siis Naturalistist öeldi mulle kohe, et nemad tegelikult alla kahe kuu kedagi ei võta, sest selle ajaga ei jõudvat Assooridel niikuinii mitte kui midagi tehtud.
Esialgu tundus mitmekuune kodumaa-elu pausile panemine veidi keeruline, kuid mõnepäevase mõtlemise tulemusel sain ka ise selgust, et lisa-30 päeva siia-sinna hädavajaliku töökogemuse ning seiklemise nimel ei ole mitte mingi aeg.
Leppisimegi kokku, et veedan aprilli- ja maikuu Naturalistis. Kogu asja organiseerimine käis väga lihtsalt - ostsin lennupiletid, kool maksis nende eest koheselt tagasi, otsisin FB gruppides endale majutuust, allkirjastasime erinevad lepingud ning Erasmus Eesti maksis välja välispraktika eest määratud stipendiumi. See viimane oli minu jaoks ehk kõige üllatavam osa - jah, tööandja ei maksa praktika eest, kuid see ei tähenda absoluutselt, et tuleb oma kulude-kirjadega hakkama saada. Olenevalt sihtkohariigist ja praktikal oldud päevade arvust makstakse välja summa, mis aitab sihtkohas elada vägagi ausat ja keskmise kulutamisjõudlusega inimese elu.
Assooridele jõudmisest loe juba järgmisest postitusest.